Eestikad ja Võru

Heips!
Jällegi natuke pikem vahe sisse jäänud,kuid parandan seda viga kohe. Järgmine nädal ei ole üldse netis, et kui midagi väga hirmsalt on vaja öelda,siis kirjuta sms v helista.
Motilaulud käivad, sest kuidagi peab ju tuju üleval hoidma.
Mainiks ikka ära, et selle nädala ilmad, vähemalt kuni neljapäevani, on olnud täiesti jubedad. Vastik. Nii ei saa ju trenni ka korralikult teha. Mõtlesin, et kui nädala lõpus ka sellised ilmad on, siis ma ei tea, mis teeks. See pole üldse õige suvi juu. Õnneks nüüd reedel tuli päike välja, lõpuks.
Igastahes, mis ma nädala alguses tegin. Ainult trenni ja puhkasin. Nagu tavaliselt. Esmaspäeval käisin ja tutvusin eraldi rattaga. Alguses oli natuke võõras, kuid hiljem harjusin ära juba. Eks ma tegelikult natuke kartsin seda eraldit eestikatel. Õhtul tuli juuksur meie juurde ja siis läks asi käest ära. Alguses ainult lõikas mul juukseid, siis ütles, et värvime ka. Ma et ,teeme ära. Alguses oli mõte,et tumedamaks, kuid tegelikult tahtsin juba ammu punapeaks värvida. Noh,eks siis mõeldud tehtud. Pani värvi pähe ja see reaalselt nägi välja roosa. Ma juba mõtlesin ,et tore, mingid roosad juuksed vms. Kuid õnneks mitte. Ise jäin ma väga rahule. Alguses oli nii harjumatu,kuid nüüd enam mitte.
Teisipäeval tegin siis kaks trenni. Mõlemal korral sõitsin ratast, no mis teha, ei saa mind enam ära sealt. Mitte kuidagi. Hommikul siis käisin Petsi ja Ivikaga sõitmas. Enne seda tuli treener mulle koju ja seletas grupisõidu reegleid vnoh üleüldse kuidas seda kõige paremini sõita. Mõnda asju ei teadnud, mida ta rääkis, kuid üht-teist kuulnud. Kas siis Sirtsu käest v kellegi teise. Päris mõnus oli ikka sõita. Üle pika aja sai ikka veitsa kiiremini trennis sõidetud. Pärast trenni siis emmega linna, šoppama. Ning õhtul uuesti trenni. Õhtul keeras see ilm täitsa ära. Selline rõve ja vihmane ja märg. Ratas sai ka nii mustaks. Õõõõh. :S.
Kolmapäeval pidi olema puhkepäev, kuid siiski käisin natuke ujumas. Ega see halba tee. Vesi oli julmalt külm, ujusime vennaga ainult üle järve ja tagasi. Tõsiselt külm oli. Mõtlesin, et upun sinna ära. Õhtul oli ka Petsil lõpetamine. Sirtsuga tegime talle kingi ka. Nii tublid ikka ju. Nägin Kadrikest ka. Nii hea meel oli. Enne lõpetamist käisime Lauraga pilte ka tegemas. Nalja sai niii palju. Tore oli ühesõnaga.Õhtul siis pidi suht vara magama minema, sest hommikul oli 5.30 äratus. Suvel :/
Neljapäeval siis oli eraldi Jüris. 15 km. Nägin oma nunnukaid kaa. Eriti oma Sirtsu,keda nüüd ei näe niiiii pikka aega. :(. Kuid see rada oli päris lihtne,kuid hästi kurviline ja kohati ka suht kitsas. Olin siiski 8. ning 11 oli kokku. Pole hullu. Sirtsu oli kolmas. Niinii tubli. Taaramäed ja Kangertit nägin ka. Mingid fotograafid ka kohe nende ümber ja pildistasid igat nende liigutust. Nii naljakas oli kõrvalt vaadata. Aga muidu võistluse see algus, nii võõras lihtsalt. Harjumatu. Tagasi koju ja suht kohe magama.
Reede. Grupisõidu päev. 87km ootas mind ees. 12,5 km oli üks ring ning 7 ringi kokku. Esimene ring oli meil siis tutvumisring. Minu jaoks, täitsa hea rada,sest esimesel poolel oli tõus ning teisel poolel rohkem laskumisi. Taastusin kogu aeg selle aja jooksul ära. Lõpetasin jungadest neljandana. Reaalne võimalus oli ka kolmas koht,kuid noh ,karpi jääda on ka tore. Võimalus oli, et kas sõidan aeda või siis pidurdan natuke. Ma siiski tahtsin ületada seda joont, mis päästaks. Ivika oli ka meie grupis ning aitas päris palju. Ta siiski palju kogenum, kui mina. Ma reaalselt mingi 4 kuud korralikult ratast sõitnud. Aga kõige põhilisem on ikka see, et Sirts võitis ja sai lõpuks oma särgi kätte, mida ta on niii kaua oodanud. No jaa Pets oli kolmas. Tublisti sõitis.
Muidugi kõige parem oli neljapäeva õhtul/öösel see ,et umbes kell 23.00 sain ühe väga huvitava kõne. Poolunes poolärkvel, kohe ei saanud aru ka ,et mis toimub. Kuid nooh, pole hull. Siiski äratus oli 5.15 :D.
Õhtu veetsin ühe nunnukesega  Lähte jaanitulel. Nii palju sai ära räägitud,et jube kohe,aga samas mul on hea meel,et ikka läksin.Koit oli ka seal. Ei viitsinud üldse teda kuulata. Üheteistkümneks umbes jõudsin koju ka. Siis veitsa passisin niisama ja magama. Nii sügavalt pole ammu magada saanud. Ilus uni oli ka,isegi väga ilus. Kahju ainult,et see tõsi pole, kuid eks näis,mis tulevik toob. Venna pakkus välja,et teeb mulle kinopileti välja,sest olin eestikatel tubli. Jõuame alles kunagi juuli alguses kinno vist.
Täna olime emme ja vennaga Võrus. Seal oli siis krosstriatlon. Maastikurattaga. Ma mõtlesin, et suren küll ära sinna,kuid õnneks jäin ellu. Muidugi ratas oli nüüd küll teisest klassist. Eks tegelt see ratas ise sõitis. Rada oli üpris kerge ning võitsin. Kuigi jalad hommikul ei tõotanud midagi head. Õnneks homme puhkepäev, Pärnus. :). Venna ka võitis. Lõpetas üldjärjestuses teisena ning mina neljandana. Tema rattaaeg oli üldjärjestuses teine ning mul kolmas. Pole paha!
Homme siis Pärnusse ning sealt esmaspäeva hommikul Hollandi poole teele. 27. on võistlus. 300 m ujumist, 8 km ratast nning 2 jooksu. Teeme ära selle asja! Edu meile!
Kirjutan alles siis,kui saan koju.
Tsaukkiii :)

Valgast ning Viljandist.

Hommik!

Päris pikk vahe sisse jäänud.Eelmine kord oli teisipäeval. Uups. Oleks isegi võibolla eile kirjutanud,aga kuna olin suht kastis omadega,siis ei kirjutanud. Ega tegelikult nädala sees midagi suurt ei juhtunudki,lihtsalt nagu möödus see nädal.Valga on üks täielik pettumus. Ei tahaks rääkida sellest,aga noh,pole hullu. Viljandi õnneks läks palju paremini.
Kolmapäeval ainult jooksin, neljapäeval puhkasin ning reedel ka jooksime vennaga. Rohkem mitte midagi ei teinud nädala sees. Puhkasime ikka täiega.
Ahjaa,kolmapäeval käisime siis Kriidiga rääkimas,et kas saaks ka võistlustel jne käia. Pakkus,et läheksin eestikatele ka, no muidugi lähen. Et nüüd olen siis litsenseeritud rattur, Vooremaa Centrumis. Eestikatest eraldis nagu loodaks võibolla midagi,aga grupi omast vist mitte.
 Laupäeval oli siis Valga. Vesi oli ainult 19 kraadi, niii külm. Nooh, ühesõnaga öeldes,et kõik läks metsa. Mitte midagi ei tulnud välja. Õnneks oli see vist viimane grupisõiduga triatlon, et edaspidi kõik sõidavad üksi. Mulle sobiks see vist rohkem. Olin siiski kolmas, venna oli teine. Kuid siiski joosta oli parem, kui oli seda Mellistes.
Pühapäeval nägin oma kallikest jällegi. :). Ta ilmselgelt võitis NJ ja absoluudis oli teine. Tema sõitis pikka. Ma ikka lühikest. Kohe stardis saime sellise vihma kaela, et jube külm hakkas. See tuul ja vihm, kõik oli nii vastik. Mõtlesin küll, et ahh sõidan rahulikult, aga ei tulnud välja. Tegelt esimesed kilomeetrid tulid, aga hiljem enam mitte. Mingi mees ka sõidu ajal küsis,et kas mul külm pole. Tore! Naistes siis võitsin ja üldse oli 27. Pole paha. Kuigi Sirtsu käest sain kohe pahandada, et kellega ma koos sõitsin jne. :D Sorri kallis nooh. Ma alles õpin seda asja ju. :D.
Ning see nädal siis on eestikad Tallinnas. 20 eraldi ning 21 grupisõit. 22 on Võru krosstriatlon. Surm.
24.juuni on meil siis väljasõit Hollandisse. Väga pikalt siis netist eemal ja ainult telefoni kaudu kättesaadav. Laupäeval saime ka koondise dressid kätte. Jummala ilusad on ikka.
Eelmise nädala ilm on ka väga rõve. Päikest tahan ju !!! ja kohe !!
Tsau Holger ! :D
Lisan ka paar pilti ja videot ka. Muidu liiga tuim see asi siin.
Tsaukkii :)
Midagi ratturitele: Oluline Mitte, et te seda kõike juba ei teaks, aga lihtsalt.

Melliste!

Hei!
Kell on umbes täpselt 23.16 ning mina blogin. Ilmselgelt, sest enne trenni ei viitsinud. Ütlen kohe ära, et pühapäevases võistluses olen tohutult pettunud. Aga nüüd laupäeval on võimalik seda kõike paremini teha ning tõestada eelkõige iseendale ning konkurentidele, mis puust ma siiski sel hooajal olen.
Laupäeval käisime siis Sirtsuga sõitmas. Tegime Vasula ringi ja siis tuli korraks minu juurde ja läks linna tagasi. Sirtsu Felt oli must !!! Lubas puhtaks teha, tegi ka :). Tubli tibi! Õhtu poole käisin ka koeraga jalutamas ning rohkem suurt midagi ei teinud. Selline närvesööv päev oli.
Ja nüüd sellest Mellistest. 500m ujumist, 20 km ratast ning 5 km jooksu. Kokku ajaliselt tegin seda 1:08.32'1. Eelmise aasta aega parandasin ligi 5 minutit. Siiski pole rahul. Ujumine (07.05'5) oli tavaline, et sellega noh nii enam-vähem rahul. Alati saab paremini. Sain ise vees peksa ja lõin ise ka. Konkurentidega väike vahe sees. Ratas (35.53'2.). Ülimalt rahul. Naistest tulin esimesena. Vahe oli ligi 2-minutiline. Paps ütles,et mul oli selline lebonägu ees, et nagu ei pingutanudki eriti rattas. Tuulessõit oli lubatud õnneks. Tegin ise ka ikka tööd,mitte ei olnud niisama pundis. Tõsiselt hea oli olla jne. Pärast kõike seda, jooks. Muidugi, eks vähe jooksutrenni ka teinud, et nüüd maksis see kätte.Aeg oli vääääägga jube-25.33. Jah, jube. Pidime jooksma kaks 2,5 km ringi. Esimese ringi kolmveerand distantsi oli tõsiselt hea joosta. Reaalne oli võit, kuid läks veidike teisiti. On kaks põhjust: 1) Vähe jooksnud ning 2)kramp. No need krambid juba märtsi lõpust, aprilli algusest. Ei pööranud algul tähelepanu sellele, mõtlesin, et kindlasti see sellest, et jalad laagrist väsinud vms. Massaažis ka käinud, kuid ikkagi lööb välja. Isegi trennides. Nüüd pühapäevast hakkasin Mg tablette võtma, pidid aitama. Ma tõesti loodan seda, sest Valgas ma tahan võita. Ma pean võitma. Selle kolmanda koha üle olin nii pettunud, tuju oli ka täiega halb ikka. Mott maas ja ise olin kastis. Kuigi positiivseid asju oli ka ikka. Kahte tüdrukut võitsin päris pikalt. Eelmine aasta kaotasin neile.Tulemused Aga see oli tohutult hea,et emme sai ikka minuga olla ning vanaisa ning Elgi olid ka. Ja Pafka oma pojaga. Ergutas, et Johhantsik läheb läheb !! :) Ning muidugi,mis kõige parem üldse selle võistluse juures oli see, et noortekoondises sees. 27.juuni Hollandis Euroopa MV teatetriatlonis.24.juuni on juba minek, vist. Saame kõik koondisekombe. Niii vinge! Kahju ainult, et venna ei saanud. Aga järgmine aasta peab ta saama ! Tal ei ole muud võimalust. Pärast võistlust läksin Raadile. Emmele kaasa elama. Tantsupidu "PÜHA" toimus seal. Tõsiselt tore üritus. Ühe koha peal tuli pisar ka silmanurka. Nägin ka tulevasi klassivendasid ja klassiõdesid ning üleüldse lähtekaid. :)
Esmaspäeval läksime hommikul kohe vennaga jooksuga järve äärde ja ujuma. Nii mõnus oli ikka. Me ei olnud ainukesed. Aga muidu oli see päev täiesti uimane. Mitte midagi ei viitsinud teha. Emmel oli sama värk. :). Õhtu oli õnneks sisustatud. Läksime Lauraga linna, Tartu seiklusparki. Seal toimus Tartu maratoni vabatahtlike tänuüritus. Suurem osa ajast seisime järjekorras. Aga muidu nalja sai ,nagu tavaliselt. Nägin ühte nunnukat ning malevast ka veel mõnda. Toretore :). Pärast seda,siis jala sinna Konsumi ringi juurde, vmis iganes koht see ka poleks. Terve tee ainult naersime ja laulsime ja jooksime. Ühesõnaga ,me olime segased. Tegin talle selgeks, et elu on elamiseks! Lõpus kulus see tal pähe ka :D. Saime hullult vihma ka ikka. Paps tuli järgi ja kodu minek. Korda läinud päev!
Täna ei ole kohe üldse minu päev. Hullemat annab otsida. Ausalt. Pole ammuammu niii halba päeva olnud. Hommikul jooksma ka ei läinud, sest õhtul on niigi pikk trenn. Koristasime vennaga ning lebotasime. Õhtul siis rattatrenn. Tuli mingi 103 km. Pafkat polnud. Kodu-Tartu-Pangodi-seal mingi 1h ring-Pangodi-Tartu-kodu. Ühe mingi karvajala pärast kukkusin ka. Mina ei olnud üldsegi selles süüdi, aga nüüd mul põlv sinine ning paistes. Õnneks on ratas korras!! See on põhiline. Saime vihma ka. Ratas nüüd niiii must ja vastik. Homme pessu !
Esmaspäeval sain väga huvitava sõnumi. Tükk aega naersin selle üle. Vaene poisike oli selle juba 6.24 mulle saatnud. Ei tea, kas ta magada ei näe ?!. Aga tänu sellele oli päev väga lõbus. !
Vist magama ära ka,homme teeb äkki kaks trenni,sest midagi paremat ka teha pole. Muidugi siis vist ei tee, kui see armaskallis vihm kõik ära rikub. Aga ma loodan,et on päike.
Seoses selle Hollandisse minekuga jääb ära mul Green Day kontsert. Kui keegi tahab seda piletit endale, siis palun võtku minuga ühendust.!!
Järgmine kord äkki kirjutan pühapäeval, sest siis on mul midagi kirjutada. Laupäeval Valgas triatlon ning pühapäeval Viljandis rattavõistlus.Õõõõhhh, see saab vinge olema !
Homme vist on ka üks tähtis jutuajamine ühe treeneriga, et mis minust saab jne.

Aga päikest
Johhanna

Tegemised!

Hei!

Olgu see suvi täis rõõmu ja nuttu, armastust ja vihkamist, päikest ja vihma, võite ja kaotusi, magamata öid jne.  Tahan, et see suvi oleks lihtsalt täiuslik. Pole ju palju tahetud. Siiani on see olnud täpselt selline kõige õigem. Olugi et see nii vähe veel  kestunud on, kuid ühtteist tehtud ka juba.

Teisipäeval oli siis viimane koolipäev. Toimus mingi rongkäik ja aktus. Ei viitsinud üldse seal olla, tahtsin lihtsalt juba koju saada.  Jõudsin siis koju ja päevitama. Ei saa ju sellist ilma raisku lasta. Õhtul läksin trenni ka. Ratas sõitsin. Täpselt 100 km tuli. Natuke enne 22.00 jõudsin koju.  Sõitsin jällegi suure pundiga koos. Kodu-Tartu-Melliste-siis seal mingi 1h ring-Melliste-Tartu-kodu. Hullult mõnus oli ikka.  Pafka oli ka jällegi olemas. Mellistes ostis kokat. Ütles, et arva ära, mis nimega. Arvasin algul, et tema nimega, ei olnud. Ütles, et seos on minuga. Arvasin, et äkki minu nimi vms, aga polnud.  Oli hoopis midagi muud. Seda nime ma avaldama parem ei hakka. Võivad tekkida mingid arvamused vms. Pole seda küll vaja. Niigi palju neid jutte juba. :D

Kolmapäeval suurt midagi ei teinud. Olime kodus vennaga ning rohisime aiamaal. Trenni ka ikka. Läksime jooksma just sel ajal,kui oli kõige kuumem. See oli väga hull ikka. Ainuke mõte peas oli, et  saaks külma vette. Pärast läksimegi ujuma, vnoh sukelduma. Hulpisime ikka tükk aega seal vees. Tuli mõte, et grilliks, ostsime isegi liha ära, aga emme tahtis hoopis pastat teha, nii et jäi ära. Läksime emmele tööle ka  vastu. Lasteaias oli üks hästi hästi nunnu pisike poiss. Oeh, ta oli ikka ülinunnukas. Siim oli ta nimi. Jooksis ja tegi nalja seal.  Õhtu poole rääkisin veel oma kallikesega. Ütles, et teeks midagi, saame kokku vms. No ja nii oligi,leppisime kokku, et lähen neljapäeval tema juurde.  Teine kodu juba vaikselt.Pärast seda suht  vajusin ära. Kell oli alles kümme. Ilmselgelt oli hullem uni peal, sest eelmine öö eriti magada ei saanud. 

Neljapäev jõudis ka lõpuks kohale.Ärkasin umbes kell veerand viis üles, sest see unenägu oli lihtsalt nii naljakas ja samas ka kohutav. Ma ei mõistnud, miks sa minu peale karjud, nagu mida ma sulle tegin. Jäin magama tagasi, kuid see õige äratus oli veel parem. Vaablane lendas aknast sisse ning tegi väga kõva häält. Ehmatasin päris hullult. Hommikul jällegi rohisime aiamaad, sain jälle natuke jumet peale. Siis trenni. Sõitsin ratast ja jooksin. Ei liikunud üldse kuidagi, raske oli. Aga pole hullu. Ja lõpuks ometi linna. Sirts juba ootas mind bussijaamas. Niinii hea oli teda jällegi näha. Jõudsime siis tema juurde, passisime natuke aega tühja, rääkisime juttu jne. Grillisime ka, rääkisime igast juttu, nalja sai ka ikka. Sõime endale kõhud ette ning siis pildistama. Nalja nabani. Panime meelega samad riided ka selga.Ta venna reaktsioon oli ikka jummala hää. :D  Mega sarnased nägime ikka välja. Koju jõudsime natuke enne ühtteist. Meile signaalitati ka päris palju. Eks ikka sellepärast, et meie seelikud olid liiga lühikesed. Üks oli ikka hästi ilus auto. :D Tsikkel oli ka hea :D Magama saime ka alles kunagi äkki ühe paiku. Tüütasime ka igasuguseid seal. :D Pole kahju ka mitte :D.

Täna oli mul puhkepäev ja seda ei juhtu iga päev :D.Hommikul oli äratus juba kell 8, sest Sirts pidi arsti juurde minema.  Aga muidu lebotasin päikse käes ja lugesin raamatut.Selja veits põletasin ära, aga pole hullu. Kõhule võtsin ka ikka päikest. Homme jälle Sirtsuga. Lähme koos veerema. Keegi veel liitub ?!?! :D. Ning väike võimalus, et ta tuleb mulle pühapäeval kaasa elama. Kõik sõltub ühest inimesest. Aga oleks mega vinge kui ta ikka tuleks, sest see nii oluline mulle, kui ta oleks mul seal raja kõrval ja toetaks. Niigi et emme ei tule, ainult venna ja issi. Aga eduedu mulle pühapäevaks.

Vennaga kokkasime ka jälle.Täitsa maitsvad saiakesed tulid.

Ideaalis tuleks juuni kuus kuskil 12 võistlust. Polegi väga hull.

Homme äkki lisan veel pilte eilsest! Kui viitsin muidugi.

Tsau!

Rattaralli !!!! ja muud!

Tsau !
Nii, selles suhtes, et pikk vahe on sisse jäänud,kuid nüüd saan teha kokkuvõtliku postituse. Pole mõtet teha iga päeva kohta erinevat, vähemalt nii arvan mina. Oli üks toimekas nädalavahetus. Kalllikest nägin ka. Juba igatsen :/. Aga panen väga super muusika mängima ning hakkan kirjutama siis :)

Aga neljapäeval. Jäime vennaga kahekesi koju. Ei viitsinud kooli minna ning trenni ka ei teinud. Olime lihtsalt laisad. Kuigi maja koristasime ära. Muusika lõugas nii et vähe polnud.Õhtu poole, tegelt päeval, tuli Lauri siia. Grillisime ja vaatasime filmi, kuid tegelikult ta tuli õppima, no natuke õppisime ka. Rohkem nagu sel päeval midagi ei teinud.

Reedel sai alguse see väga põnev ja kiire nädalavahetus. Hommikul kooli, sest spordipäev oli. See suht mõttetu, kuid klassiga võib ju siiski midagi koos teha. Nalja sai palju ning isegi venna ütles, et teil ergutatakse üksteist palju jne, et me ikka oskame üksteist toetada! Üks ala oli sulghüpped. Hüppasin 547 hüpet ja siis tuli selline armaskallis kivi mu varba alla ning katkestasin. Kui ma lõpetasin, siis Keily ütles,et sul selline ilus säärelihas ikka. :) Siis koju ning mõne aja pärast trenni. Ratast sõitsin jälle. Vennaga kihutasime Kukulinna tõusule, arvasime, et me jääme hiljaks, kuid siiski ei jäänud. Nägime rattureid. Oh jeeeebus küll ,millised pillid! No tegelt need olid ikka 100millised. Tegelt isegi rohkem ! Siis sõitsime vennaga Tartusse. Viimastega isegi võidu. Nii mõnus oli ikka autodest mööda sõita ning lõpuks bussi tuulde jääda. Jõudsime linna ning pidin Sirtsuga kokku saama. No mõne aja pärast ta tuligi ning siis minu juurde. Niiniii hea meel oli teda jälle näha. Kodus vahetasime mantlid ära, nüüd punased :) Sain sõimu ka, mu ratas on must :S. Sorrrriiii !

Laupäeval sõitsime linna, Sirtsu juurde, viisime kotid tuppa ning läksime peaaegu kohe starti ka. MiniRalli 10,5 km ootas meid ees. See oli lihtsalt niiiii tore. Ratturid on ka toredad inimesed, ei ole nad nii hirmsad midagi ,nagu ma alguses mõtlesin. Siis lõpetasin ära,sain jäätise ja medali ja limonaadi. Mida veel tahta. :) Nalja sai taaskord väga palju. Pärast seda siis Sirtsu juurde, pessu ja meie panime kleidid selga !!! Sellist asja ei juhtu küll tihti. Nägin taaskord neid rattureid ning mõnda veel. Vahepeal käisin malevlastega laulmas ka , sellepärast jäi pool võistlust nägemata. Aga pole hullu, vähemalt jäi võit Eestisse. See on põhiline ! :). Muidugi olin ma nii tubli ,et läksin rattaga koju. Sel päeval tuli 65 km kokku.

Pühapäeval siis see kaua oodatud rattaralli. Hommikul pesin natuke ratast, läks veitsa puhtamaks küll. Õnneks Sirtsu ei näinud seda :D. Linna ja starti. Alguses oli küll väike värin sees, sest lootsin tohutult palju sellest. Läks hästi ka. See aasta isegi vedasin ka gruppi. Neli suurt meest ja üks pisike tüdruk. Aga saime ühele grupile järgi. Pafka arvas, et sõidan 1.47 ära, kuid ülehindas mind. 1.52 sõitsin. Pole hullu. Üks kukkumine oleks ka peaaegu olnud, mingi maastikurattaga olev inimene ei oska pundis sõita. Ma läksin niiii närvi ta peale ning ütlesin paar paremat sõna talle ka. Lõpus sai ikka spurti ka tehtud. Ühesõnaga, laagrist oli megapalju kasu. Nüüd peab Melliste ka õnnestuma, see on 9.juunil. Kui seal kõik õnnestub,siis on Euroopa MV minek!! Nii et edu mulle ! Ja pöidlad pihku! Kuid pühapäeva õhtuks oli ikka suht kastis omadega. Silmad seisid, kui filmi vaatasin. Magada ka ei lastud, sest mõnel oli vaja suhelda ju :D

Täna oli siis matkapäev koolis. Meie, nii palju ,kui meid oli, läksime jala Äksi, käisime parvega sõitmas ning mina tulin jala tagasi. Seal järve ääres oli luik,kellele me vist ei meeldinud. Ta sisises meie peale. See oli natsa jube, aga pole hullu. Teised läksid Jääajakeskusesse, kuid ma olin seal nii palju kordi käinud ,et õpetaja lubas koju minna. Helistasin Sirjele ning  me rääkisime mingi 40 min ! Jõudsin koju, siis tegime perega tööd kodus. Mõtlesime vennaga, et lähme ujuma. Mõeldud, tehtud! Ujusime mingi 1,5 tundi. Nalja sai jällegi palju. Selle aasta esimene ujumine Eestis ka tehtud! Vesi oli üllatavalt soe. Trikoo randid ka seljas nüüd. Õhtul oli Matu juures istumine. Käisin seal ka. Läksin rattaga. Võiks vist lõputult sellega sõita. Aga grillisime ning rääkisime. Käisime võrku ka mängimas. Apppi, see ei ole lihtsalt reaalne, kui palju me seal naersime. Uskumatu. Pärast seda siis ujuma. Saadjärves vesi jahedam, kui Palalinnas, kuid pole hullu. Tegin ka jala katki, seal on need karbid vms põhjas. Suht valus oli.

Homme viimane koolipäev. Niii  õnnelik, saab hakata veel rohkem trenni tegema. Tunnistusel kõik neljad ja viied. Muidugi mõni neli oleks võinud viis olla,kuid pole väga hullu. Ajaloos ning kehalises sain ainekiituskirjad ka. Pole paha ju ! Rahul!

Aga järgmine kord blogin kunagi siis,kui midagi rohkem kirjutada on.:)

Kallipai !
Tsauks :)

*Elu pole puhkus, vaid tegutsemine. (Rousseau).